Kuidas valida monitori?

Kineskoopmonitor (CRT)

CRT ehk kineskoopmonitor on LCD monitorist suurem, seda eelkõige just sellepärast, et kineskoop ise on ruumimahukas ja see tuleb korpuse sisse ära mahutada.

Peamised suurused, mida tuleb CRT monitoride valikul arvestada on:

  • Kineskoobi diagonaali läbimõõt (kui suur on monitor nt. 17”, 19”, 21”,). Kindlasti peab teadma seda, et CRT monitori puhul ei ole kineskoobi diagonaali läbimõõt võrdne monitori nähtava ala läbimõõduga. Osa kineskoobist jääb monitori korpuse varju, seega on nähtava ala ja kineskoobi mõõdu vahel umbes tolline erinevus nähtava ala kahjuks.
  • Soovituslik resolutsioon ja kaadrilaotussagedus selle juures (17” monitoril võiks see olla miinimum 1024 x 768 85Hz juures ehk 1024×768@85Hz, kuid parem oleks juba 1280×1024@85Hz). Alla 85Hz kaardilaotussagedust ei soovitata kasutada ja 60 Hz kaardilaotussageduse juures on juba märgatav ekraani pildi vilkumine.
  • Punktisamm– üksikute ekraani pildipunktide vaheline kaugus (soov <0.25mm)
  • Kiirgustase (tänapäeval TCO-03, min TCO99)

CRT monitore toodetakse kumerate kineskoopidega ja lamedate kineskoopidega ehk flat’e (ehk siis sirge ekraaniga). Flat’e loetakse paremateks, kuna valgustusest jms tulenevaid peegeldusi on vähem. Samas on lamekineskoopi keerulisem toota ning tänu sellele on kasutusel mitmeid liba‑flate (Dyna-Flat, Near-Flat), kus tegelikult on tegemist kumera monitoriga, millele on ette pandud sirge klaas. Samuti võib erinevatel odavatel flat’idel esineda mõningaid moonutusi ekraani nurkades ja äärtes.

Flat monitoride moonutuste vähendamiseks ja ära hoidmiseks on tootjad mõelnud välja erinevaid tehnoloogiaid ja ühtne vahend selleks puudub, kuid üks kuulsamaid antud tehnoloogiatest kindlasti Sony Trinitron.

LCD (TFT) monitor

Vedelkristallid

Vedelkristallide näol on reeglina tegemist molekulidega, mis kitsas temperatuurivahemikus peale sulamistemperatuuri on ruumiliselt orienteeritud. Tavaliselt on tegemist pulgakujuliste molekulidega, mis üksteise suhtes on korrapäraselt asetunud. Lihtsalt öeldes on tegu aine molekulidega, millel on nii vedelike kui ka kristallide omadused.

Omadus, mis LCD ekraanides kasutamist leiab, on vedelkristallide omadus polariseerida valgust.

Vedelkristallekraanide(Liquid Crystal Display) ehitus

LCD monitori üks punkt koosneb taustvalgusest, kahest polariseerivast kihist ja vedelkristalli molekulidest ning värvifiltrist nende vahel. Iga värvilise punti kohta ekraanil on tegelikult ekraanil kolm punkti: üks punase värvifiltriga, üks rohelise ja üks sinisega.

Kui nüüd vedelkristalli elektriliselt mõjutada, siis sellega(tänu vedelkristallide polariseerivale omadusele) saab määrata, kas antud punktist paistab taustvalgus läbi või mitte. Lihtsalt öeldes toimib vedelkristall kui lüliti, mis võimaldab muuta seda, palju selle konkreetse punti kohal taustvalgus läbi paistab. Kui nüüd arvestada, et iga värvi puhul on võimalik määrata, kas ja kui palju selle värvifiltri koha pealt taustvalgus läbi paistab, siis on võimalik erinevate punase‑rohelise‑sinise kombinatsiooniga tekitada 16 miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15” LCD ekraanis minimaalselt 1024x768x3 ehk siis 2359296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024×768 punkti).

Iga sellise punktikese „lülitamiseks” läheb meil vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistore, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid.

Tulenevalt LCD ehitusest on LCD tööpõhimõte erinev CRT monitori omast. Peamiseks erinevuseks on see, et kui kineskoopmonitori puhul kirjutati pilti pidevalt üle ning selleks, et see inimese jaoks tunduks paigalseisev, tehti seda lihtsalt piisavalt kiiresti (soovitavalt vähemalt 85 korda sekundis), siis LCD pilt seisab paigal seni, kuni seda tuleb muuta ehk ekraanil muutub midagi.

Peamiselt just selle asjaolu pärast öeldakse, et LCD on inimese silmale palju vähem väsitavam, kui CRT monitor. Esimesel juhul jälgib inimene paigalseisvat pilti ja teisel juhul kogu aeg muutuvat, ühel juhul pingutab silm tunduvalt vähem kui teisel juhul.

Vedelkristallkuvarite tähtsamad parameetrid

  • Üheks tähtsaks suuruseks on kindalasti ekraani diagonaali pikkus, mida mõõdetakse tollides ja erinevalt CRT monitorist on LCD monitori puhul tegemist nähtava ala diagonaaliga. Kuna CRT monitoride puhul mõõdetakse kineskoobi diagonaali, (mis erineb nähtavast alast umbes toll) ja LCD mõõdetakse nähtavat ala, siis saabki öelda, et 17” tavamonitor on umbes sama suur, kui 15” LCD monitor (kuigi tegelikult on nende vahe ikkagi umbes toll, sest 17” nähtav ala on umbes 16”, oleneb tootjast)
  • Maksimaalne resolutsioon. Kui CRT monitori juures märgiti ära soovituslik resolutsioon, siis LCD on see maksimaalne resolutsioon. Tehniliselt tähendab see seda, et öeldakse palju on horisontaal ja vertikaal suunal erinevaid punkte, mida on võimalik eraldi muuta. Tegelikult tähendab see suurus aga ka seda, et väiksemal resolutsioonil ei ole mõtet seda monitori kasutada, sest muidu läheb ekraani pilt väga uduseks. Miks? Sellele on lihtne vastata, kui toome ühe näite: Kui meil on ekraan, mille maksimaalne resolutsioon on 1024×768 ja me soovime sellele kuvada ekraanipildi resolutsiooniga 768×640, siis et kuvada ühte punkti sellel ekraanipildil sellele monitorile, peaks me panema helendama 1,33 punkti horisontaalsuunal (1024/768) ja 1,2 punkti vertikaalsuunal, see on aga võimatu, kui mõelda nüüd LCD ehituse peale. Me saame juhtida ainult tervet punkti korraga! See on LCD kõige suurem puudus CRT ees.
  • Reageerimisaeg. Kuna LCD puhul ei uuendata pilt kogu aeg, vaid ainult siis, kui midagi ekraanil muutub, siis LCD ei ole parameetrit kaardilaotussagedust, vaid on reageerimisaeg: aeg, mis kulub muutunud ekraanipunkti muutmiseks monitoril ehk lihtsalt öeldes on aeg, mis näitab kui kiiresti suudetakse pilti ekraanil muuta. Esimestel LCD monitoridel jäi see suurus 300 ms (millisekundi) juurde, mis omakorda tähendas, ekraani pildi muutmiseks mingis punktis kulus pea kolmandik sekundist. Praegusel ajal on parimetel monitoridel vastav näitaja alla 12 ms (kuni 2 ms), mis iseenesest võimaldab juba vaadata filme ja mängida kiiremaid 3d arvutimänge. Kindlasti on reageerimisaeg oluline peamiselt multimeedia rakenduste puhul ja täiesti teisejärguline kontoritöö puhul.
  • Heledus (eredus) (cd/m2). Maksimaalne heledus, näitab kui heledusega monitor maksimaalselt saab olla, mõõdetakse kandellades ruutmeetri kohta. Odavamatel monitoridel 250 cd/m2, kallimatel 400 ja üle selle.
  • Kontrast. Väljendab monitori musta ja valge värvi erinevust, märgitakse suhtena. Odavamatel 200:1, kallimatel 600:1.
  • Vaatenurk. Kui mõelda LCD ehituse peale, on üsna lihtsalt mõistetav et kõige paremini on LCD pilt jälgitav otsevaates (sest nii on vedelkristalli molekulid orienteeritud meie suhtes õige nurga all), seepärast ei olnud vanematel monitoridel võimalik LCD pilt näha nurga alt vaadates ning monitori juures märgitakse ära, kui suure nurga ulatuses on pilt selgesti jälgitav (eraldi horisontaal ja vertikaal suunale). Kui algselt ei ületanud antud suurus 45˚, siis tänapäeval on vastav näitaja tõusnud parematel monitoridel 170˚ kraadini!

DVI

Kuna tavalise monitori näol on tegemist analoogseadmega, siis oli ka tavalisest videokaardist väljuv signaal analoog-signaal. Nii lihtsustus ülekandmine ja ei olnud vaja monitori sisse ehitada analoog-digitaal muundurit.

LCD monitori puhul on aga tegemist digitaalse seadmega (TFT tehnoloogia puhul juhib kõike üks suur integraalskeem), järelikult toimub kaks vastastikkust muundamist: kõigepealt graafikakaarti peal muundatakse digitaalne signaal analoogseks ja päras LCD monitori sees jälle analoog signaalist digitaalseks. Loomulikult toob selline kahekordne konvertimine kaasa mõningate andmete kao, mis omakorda halvendab pildi kvaliteeti.

Kõige selle vältimiseks on toojad proovinud leida erinevaid lahendusi, kõige laiemat kasutust on aga leidnud DVI (Digital Visual InterFace). Lihtsalt öeldes on selle liidese puhul tegemist digitaalse ülekandega arvuti ja monitori vahel. Kui soovida ära kasutada DVI täit ressurssi, tuleb jälgida, et DVI liides oleks olemas mõlemal- nii monitoril kui ka graafikakaardil.

Kui nüüd juhtub olukord, kus Teil on kasutada kas ainult DVI liidesega LCD ja ainult VGA väljundiga graafikakaart või siis ainult DVI väljundiga graafikakaart ja ainult VGA sisendiga LCD, siis on tootmises vastavad üleminekud VGA->DVI ja DVI->VGA.

 

Surnud punktid

Kui nüüd üks ekraanipunkt lakkab mingil põhjusel töötamast, siis tekib ekraanile nn „surnud punkt”. Näiteks kui ühe punkti punase värvi ekraanielement lakkab töötamast, siis on see punkt edaspidi valet värvi või kui ühe ekraanipunkti kõik vedelkristallid on kogu aeg pinge all, siis see punkt helendab jäävalt (või on kogu aeg must).

Surnud punkte parandada ei saa. Erinevad tootjad lubavad garantii ajal surnud punkte erineval hulgal ehk kahe surnud punkti pärast reeglina monitori välja ei vahetata.

CRT vs LCD

CRT on parem kui LCD, sest

  • CRT puhul puudub teoreetiliselt reageerimisaeg
  • CRT on kontrastsus parem kui LCD’l (CRT parematel üle 700:1, LCD’l kuni 600:1)
  • CRT’l on võimalik kasutada erinevaid resolutsioone ilma kvaliteedikadudeta
  • CRT värvid on paremini kalibreeritavad
  • CRT’l ei esine surnud punkte.
  • CRT on odavam
  • CRT on parandatav

LCD on parem kui CRT, sest

  • LCD võtab vähem ruumi
  • Kuna pilt seisab paigal, siis silmad väsivad vähem
  • LCD võtab vähem elektrit (LCD 25-40W, CRT 60-125W)
  • LCD pilt on ühtlase heledusega
  • LCD ei esine moonutusi servades ja nurkades

Resolutsioon

Mida tähendab erinev resolutsioon (eraldusvõime)? Piltlikult seda, et mida suurem resolutsioon, seda rohkem objekte mahub ekraanile.

Hetkel kommentaare ei ole. Sul on võimalus olla esimene!
Lisa kommentaar:




Kliendid meist:
Paul, Tallinn
Suur tänu meeldiva koostöö eest, sain lapsele jõulukingi kiirelt ja lihtsalt kätte. Soovitan ka teistele

Marju, Saaremaa
On tunda, et kauplus hoolib oma kliendist. Tellitud tooted saabuvad kiiresti ja eriti tunnetan seda siis, kui küsimuse küsin (mitu korda olen seda teinud) ja saan vastu väga sõbralikus toonis selgitused ning soovituse alati pöörduda, kui tarvis.

Marika, Tartu
Aitäh, et olete abiks mänguvalikul!
Gaming.ee kommuunid:
Ühine Gaming.ee Facebook'i kommuuniga Gaming.ee Facebookis!
Ühine Gaming.ee Steami kommuuniga
Gaming.ee STEAM'is!!
Videod
YouTube Preview Image YouTube Preview Image YouTube Preview Image YouTube Preview Image
Kes on lehel
1 kasutaja sellel lehel.
Kasutajad: %GUESTS_SEPERATOR%1 külastaja%BOTS_SEPERATOR%
Reklaam
Partnerid
Wortex-Gaming